„Romeo ja Julia“, „Anna Karenina“, „Armastus koolera ajal“, „Suur Gatsby“... Imeilusaid, kuid traagilisi armastuslugusid võib üles loetleda lehekülgede kaupa. Aga mõnusa keelekasutuse ja sooja huumoriga häid suhteraamatuid leidub miskipärast palju vähem. Sõbrapäeva eel oleme teie jaoks kokku pannud valiku kümnest humoorikast õnneliku lõpuga romaanist. Lugege raamatuid, leidke armastus ja nautige iga hetke, mille saate veeta koos oma hingesugulasega. Ja kui ta ei ole veel teie ellu saabunud, siis hoidke silmad lahti :)
Graeme Simsion „Naiseotsing“
Kuidas leida enda jaoks see ideaalne naine, kui asjad ei arene kunagi esimesest kohtingust kaugemale? Tulevase abikaasa otsinguil noor teadlane on koostanud 30-leheküljelise ankeedi, millega praakida välja kõik ebasobivad naisekandidaadid. Ta teab päris täpselt, milline peaks olema tema hingesugulane. Kui ta kohtub kergemeelse, temperamentse ja tema plaanidega täiesti sobimatu Rosiega, muutub tema elu aga kardinaalselt.
Helen Fielding „Bridget Jonesi päevik“
Nutikas, ettearvamatu, siiras ja pisut pöörane Bridget on otsustanud, et ta on lõpuks ometi valmis tõsiseks suhteks. Tema ainus mure seisneb selles, et sobivat partnerit on raske leida, sest kõik tutvusringkonna kenad härrad osutuvad snoobideks või seelikuküttideks. Teravmeelne ja humoorikas lugu sellest, kuidas tõeline armastus su varem või hiljem siiski üles leiab.
Sophie Kinsella „Minu mitte nii väga ilus elu“ („My Not So Perfect Life“)
Katie elab oma unistuste linnas, teeb paljutõotavat karjääri, töötab ja suhtleb huvitavate inimestega, lõbutseb ja annab sellest kõigest väsimatult sotsiaalmeedia vahendusel maailmale teada. Tegelikkus on kahjuks klantspildist erinev: ta elab väikeses korteripugerikus, tülitseb pidevalt naabritega ja tunneb end üksildasena. Selleks et midagi muuta, tuleb julgus kokku võtta ja avada oma süda tõelistele tunnetele.
Anna Gavalda „Koos, see on kõik!“
Gavalda romaanid on nagu lumehelbed: üksteisele pisut sarnased, aga samas kordumatud. „Koos, see on kõik!“ on ilus soe lugu, mille tegevustik leiab aset maailma romantikapealinna Pariisi südames. Kõik romaani tegelased on omal moel eksinud ja rahutud, kuid üheskoos saavad nad oma raskustest jagu ja leiavad väljateenitud õnne.
Sally Thorne „Vihavaenlased“ („The Hating Game“)
Lõbus meelelahutusromaan kahest kolleegist, kes teineteist silmaotsaski ei salli, kuid õpivad aja jooksul teineteise väärtust tundma ja lõpuks armuvad. Armastus tööpostil ei ole kirjanduses sugugi uus teema, kuid Sally Thorne’i humoorikas ja leidlik lähenemine on sünnitanud suurepärase romaani muutlikest inimsuhetest.
Julian Barnes „Metroland“
Booker Prize’i laureaadi Barnesi lemmmikteema on inimsuhted ja nende ajaproovile vastupidavus. Kirjaniku debüütromaan loetakse tavaliselt läbi ühe hingetõmbega, sest selle süžeekäigud ja tegelased peegeldavad täpselt meie endi tugevaid ja nõrku külgi. Lugu räägib armastusest noores ja küpses eas, nooruspõlve võludest ja abieluõnne leidmise võimalikkusest.
Stephanie Perkins „Anna ja suudlus“ („Anna and the French Kiss“)
Perkinsi menuk räägib noorest ameeriklannast, kes jätab maha oma kodulinna, sõbrad ja armsama, et minna Pariisi õppima. Üsna kiiresti harjub Anna teistmoodi eluga, kuni tutvumine sarmika Etienne’iga keerab tema maailma täiesti pea peale. Kergelt kulgev lõbus lugu, mis garanteerib hea tuju.
Jostein Gaarder „Apelsinitüdruk“
Ühel ilusal päeval leiab Georg oma ammu surnud isa päevaraamatu, millest poeg saab lugeda lugu sellest, kuidas tema isa kohtas ja armastas tema ema. Esmapilgul võib süžee tunduda melanhoolsena, kuid tegelikult on tegemist äärmiselt helge ja rõõmsameelse ning sooja huumoriga kirja pandud armastuslooga.
Jojo Moyes „Paabulinnupesa“ („The Peacock Emporium“)
Briti kirjanik Jojo Moyes on romantiliste lugude vaieldamatu meister. Selles romaanis kõneleb ta peategelase naasmisest provintsilinna, kust ta pärit on, lahendamata konfliktidest vanematega ja probleemidest suguvõsaga. Õnneks suudab kangelanna sekeldusi huumoriga võtta ja leiab endas jõudu taastada kadunud hingeline tasakaal.
Marc Levy „PS. Pariisist“
Kaunis ja pisut muinasjutuline lugu ameerika kirjanikust ja briti näitlejannast, kel mõlemal on parajasti elus raske periood. Üksindus sunnib neist astuma ootamatut sammu – liituma kohtingulehega ja saatma sõnumi võõrale inimesele. Nagu teisedki sama autori romaanid on ka „PS. Pariisist“ kirjutatud kerges, peaaegu õhulises keeles, sooja huumori ja tõelise kiindumusega oma tegelaskujude vastu. Meil jääb üle vaid iga lehekülge nautida ja loota, et viimaks saabub ka õnnelik lõpp.
