Kirjandusmaailmas on olnud väga edukas aasta: lisaks tuntud autorite teostele oleme näinud ka mitut hämmastavat debüüti. Seetõttu osutus ainult 5 parima pala valimine üsna keeruliseks! Sellest hoolimata on PocketBookil hea meel teile esitleda oma 2020. aasta raamatute Top 5, mida kõik peaksid lugema, kuna neist kuulete veel pikka aega.

„Tõotatud maa” Barack Obama

Ameerika Ühendriikide 44. president ja Nobeli rahupreemia laureaat on kahtlemata üks meie aja kõige helgemaid päid ja kõige populaarsemaid poliitikuid. eega ei tohiks tulla üllatusena, et tema 768-leheküljelisest memuaarist sai selle müügiletuleku esimesel päeval bestseller.

„Tõotatud maa” ei ole lihtsalt autobiograafia. Tegemist on presidendi siiraste mõtisklustega demokraatiast, majandusest, võimust, kodanikuühiskonnast ja rassismist. Obama jagabi lugejatega ühtlas oma arvamust poliitiliste liitlaste ja oponentide kohta, kirjeldab maailmaliidrite iseloomulikke omadusi ja käitumist läbirääkimistes, mis on muutnud nüüdisajaloo kulgu.

Audioraamatute fänne tervitab suurepärane boonus – raamatu ingliskeelse versiooni on sisse lugenud Barack Obama ise!

„Õhtu ja hommik” Ken Follett

Selle Briti autori teosed on nii edukad, et teda võib võrrelda selliste kaasaegse kirjanduse fenomenidega, nagu Stephen King, Dan Brown või John Grisham. Mis on Ken Folletti saladus? Sel kirjanikul on anne seletada keerukaid asju lihtsas keeles, ilma teksti sügavat sisu ja peeneid üksikasju ohverdamata.

Tema kauaoodatud uus romaan „Õhtu ja hommik” on neljas osa populaarsest Kingsbridge’i ajaloolisest sarjast keskaegse Inglismaa kohta. Lugeja saab täielikult ja ajastutruult (autor tegi koostööd suure ajaloolaste meeskonnaga) sukelduda riigi süngesse minevikku, mida lõhestavad poliitilised intriigid ja võimumängud. Haarav süžee, värvikad tegelaskujud ja kergus, mida tavaliselt ajalooromaanidega ei seostata.

Pole lugenud ühtki teost Kingsbridge’i sarjast? Meil on teile hea uudis: „Õhtu ja hommik” on eelmise kolme raamatu eellugu, mis teeb sellest hea sissejuhatuse sarjaga alustamiseks.

„Laste piibel” Lydia Millet

See Pulitzeri auhinna finalisti uus romaan on võrratu mõistujutt põlvkondade vahetumisest ja terendavast keskkonnakatastroofist. Autor segab hiilgava kergusega stiile ja žanreid, nii et lugu sarnaneb kas kergele teismeliste romaanile või „Kärbeste jumalale” või isegi rabavate vihjetega Noa laevale.

Mitu perekonda on rahad kokku pannud ja üürinud suveks hiiglasliku villa. Täiskasvanutel on nii kõrini päriselu probleemidest, et nad sukelduvad kohe pea ees mõtlematutesse pidudesse, lapsi, kes järk-järgult vanema põlvkonna elutarkusesse usku on kaotamas, täiesti ära unustades. Katastroofi saabumise päeval, kui maja on kogu maailmast ära lõigatud, on lapsed need, kes peavad täiskasvanute hooletuse eest lõivu makstes raskeid otsuseid vastu võtma.

„Laste piibel” oli riikliku raamatuauhinna nominent ja pääses ka New York Timesi aasta raamatute Top 10 edetabelisse.

„Mida teeks Frida?: Julgelt elamise teejuht” Arianna Davis

See teos on midagi enamat kui ühe Mehhiko kultuskunstniku biograafia. Autor aitab lugejatel leida vastuseid mõnedele rasketele küsimustele, olles inspireeritud Frida Kahlo julgusest ja orginaalsusest.

Tema elu on sündmuste, armastuse, kannatuse ja kunsti värvikas mosaiik, mistõttu on kirjanike ja režissööride huvi Frieda vastu lihtsalt mõistetav. Kuid Arianna Davis ei piirdunud legendi elulooga. Autor peab Frida Kahlot ideaalseks eeskujuks kaasaegsetele naistele, kel puudub enesekindlus või julgus olla õnnelik. Seetõttu annab Arianna kunstniku biograafia kaudu vastuseid küsimusele: „Mida Frida selles olukorras teeks?”

Teosest, mida on arvatud mitmete maailma meedia edetabelitesse, võib suure tõenäosusega saada aasta uus motivatsioonihitt.

„Shuggie Bain” Douglas Stuart

Meie edetabel ei oleks aga terviklik ilma aasta suurima debüüdita! Šoti autori Douglas Stewarti esimesest romaanist sai tõeline sensatsioon ja see võitis Bookeri auhinna, mis on üks prestiižikamaid kirjandusauhindu.

Teose sündmustik leiab aset Glasgows, Margaret Thatcheri valitsemisajal. See autobiograafiline teos räägib koos oma alkoholisõltlasest emaga elava 16-aastase poisi raskest ja kohati väljakannatamatust elust. Raamatukangelane püüab ema tema võitluses deemonitega aidata ning õpib iseendaks olemisega leppima ja seda mitte kartma.

Douglas Stuartil kulus ligikaudu kümme aastat oma esimese raamatu lõpetamiseks, mis seejärel rohkem kui 30 kirjastuse poolt tagasi lükati.